Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)

Vabariigi valitsus kiitis selle 2013. aastast koostatud dokumendi heaks 20.10.2017; dokument on võrgust vabalt leitav. See peaks määrama kõik meie energiamajanduse rajajooned, sh küte ja transport.

Tihti kohtab umbes sellist energiaallikate loetelu: 1) päike, 2) tuul, 3) Maa sisesoojus, 4) vesinik, 5) loodeteenergia, 6) laineenergia, 7) hüdroenergia, 8) bioenergia, 9) tuumaenergia ja 10) fossiilne kütus.

Veelkord – kuidas on põlvkond tagasi, okupatsiooni lõppedes end elektriga täielikult varustavast ja seda müüvast Eestist saanud Euroopa kõrgeima elektrihinnaga ja seda sisse ostev riik?

Olen ka varem energiamajanduse üldisemat seisu vaadeldes retooriliselt küsinud, kuidas ikka nii on läinud, et põlvkond tagasi, okupatsiooni lõppedes end elektriga täielikult varustavast ja seda müüvast Eestist on saanud Euroopa kõrgeima elektrihinnaga ja seda sisse ostev riik.

Eelmisel nädalal oli vaatluse all füüsikaline reaalsus, mis väga hästi sõnamulinale ei allu. Faktidesse süvenedes on liigagi selge, kui arulage, kallis ning täna ja igavesti marginaalne on taastuvenergia tehnilise tsivilisatsiooni vaates.

Alkoholi hinda tõstetakse, et me hakkaksime vähem jooma – elamiskulusid tõstetakse, et me hakkaksime vähem elama.

Alustada tuleks kahest tõdemusest:

1. Muistsest intermeediumist: „Statistika näitab, et meil loetakse palju ajalehti, aga juuakse ka palju viina. Võta siis nüüd kinni, kus on algus, kus ots, mis põhjus, mis tagajärg – kas lehti loetakse ainult purjus peaga või hakkas inimene jooma sellepärast, et luges lehe läbi…”