ühiskond

Kohe mitte midagi positiivset ei meenu. Võimalik, et ma pole objektiivne hindaja, sest näen asja eriti mustades värvides ühe isikliku õnnetuse tõttu, mis ületas kõik, mida seni olen elus kogenud. Aga ma vähemalt püüan.

… Kohe mitte midagi positiivset ei meenu!

Tallinna planeerima mind muidugi ei võeta – et keegi ei saaks öelda, et ma isegi ei proovi, saatsin oma CV kah Tallinna strateegilise teenistuse direktori konkursile. Loomulikult sain tagasi selle automaatse ja absoluutselt ebasiira blää-blää, et tore ja kaalusime ja kahjuks…

Meie riigis kehtib sõnavabadus. Isegi määral, et sõnal ei pea olema kokkupuutepunkti reaalsusega. Selle väite tõestuseks ilmus just ERR-is “Isamaa kauaaegse liikme” Ott Kaldma arvamus „Vabaduse hind”.

Meid on koolis harjutatud mõtlema ajastutest tootmisvahendite kontekstis: ürgkari, orjandus, feodaalajastu… nüüd siis post-industriaalne või räniajastu.

Tegelikult ei ole absoluutselt mingit mõtet ehitada 3–4 korrusest kõrgemaid hooneid; teatud juhtudel võib mõista sinna 8–10 korruse kõrgusele ronimist, kuid üle selle on sisuline vajadus ehitada ainult erinõudmistega tööstushooneid.

Jah, selline tööpakkumine on tõesti erinevates töövahenduskeskkondades üleval. Tallinn otsustas septembris luua ja uuest aastast käivitada strateegiakeskuse ja üks selle funktsioone oleks planeerimine. Hea või halb – rõõmustada või kurvastada?

Üsna paljud Tallinna probleemid laheneksid, kui meil oleks kesklinna läbiv korralik rööbastranspordisüsteem.

Sotsid leidsid nädalavahetusel, et eraelu üle otsustamine ei ole vabale ühiskonnale kohane. Et rahval „pole kohane” põhiseaduse üle otsustada. Et see lõhestab.

Mis on eriti irooniline erakonna puhul, mille algne, kandev idee on klassivõitlus, ehk ühiskonna lõhestamine enda huvides.

... ehk kui üks Tallinna umbes tänav korda saab, liiguvad ummikud järgmisse kohta

Tallinna, eriti kesklinna liikluskorralduse kohta on raske midagi head öelda. Ükskõik kuhu vaadata, paistab silma lühinägelik, plaanitu soperdamine.

Alustame ühest põhimõttelisest asjast – kergliiklusest. Mis tähendab, et peaksime lõpuks Tallinnas maha pidama diskussiooni, mis peeti näiteks Skandinaavias ära rohkem kui poole sajandi eest – kas rattur on inimene?