Orkide tuumamalakas

Paljud tuttavad ütlesid mu eelmise artikli kohta, et see jäi pooleli kõige huvitavama koha peal – mis venelastel on ja kuidas seda kasutada võidakse.

Viimane kokkulepe, mis selles osas veel peab, on START, ja see piirab strateegilised lõhkepead (mandritevaheliste rakettidega ja allveelaevadelt lastavad) 1550-ga. Erinevad allikad pakuvad erinevaid numbreid, kuid üldse võib orkidel olla ca 6000 lõhkepead, neist 1500 kasutusest maas, st lammutamist ootavad ja sisuliselt teadmata töövõimega.

Märkuseks: kes tahab põhjalikku analüüsi ja täpsemaid numbreid, võib lugeda ‘Bulletin of the Atomic Scientists’-ist, vt link all.

Ma eelistan ära tuua ligikaudseid numbreid – keegi ju ei tea täpselt. Näiteks deklareeris Venemaa 5.02.2018 osa strateegilisi laenguid kasutusest väljas olevaks, et mahtuda START leppe piiridesse – mõnelpool on väidetud, et vähemalt osaliselt toimus muutus ainult paberil. Jah, USA Riigidepartemangu dokumentidest saab lugeda 328 kontrollkäigust ja tundub, et orkid seda lepet ikkagi mingil määral austavad, aga „mõõteviga” hinnata on väga tänamatu töö.

Orkide strateegia? Siin tuleb esimeseks mainida „eskaleerida, et de-eskaleerida” doktriini, mis Venemaal ametlikult kehtib. Mõte ongi täpselt selline – kasutada konfliktis esimesena tuumarelva, lootuses, et NATO selle peale alistub. (Et järgneks „… konflikti de-eskaleerumine Venemaale sobivatel tingimustel”.)

USA relvajõud mõistavad asja olemust suurepäraselt. Näiteks on öelnud kindral John Hyten (US Strategic Command, ehk strateegiliste tuumajõudude endine juht; 2017): „Ma lihtsalt vihkan selle üle arutlemist. Ma olen lugenud Venemaa doktriini. Olen lugenud venelaste kirjutisi. Jutt pole eskaleerimisest, et de-eskaleerida, vaid et võita. Kõigil tuleb sellest aru saada.”

Nalja ei ole siin midagi selles mõttes, et tuleb läbi näha venelaste retoorikast – ja see on ju alati naeruväärselt, talumatult, rõlgelt, täiesti ebainimlikult võlts. Orkide tuumarelval olla „kaitsev” iseloom; seda ei kasutatavat eelnevaks rünnakuks, küll aga potentsiaalse ohu vastu… Ühesõnaga, see kõik on kuremöla, orkid on tegelikult kuulutanud, et nad kasutavad tuumarelva siis, kui neile pähe tuleb.

Lisaks on jama selles, et läänes tunnistatakse, et orkide tuumarelvatootmisvõimekus on nende omast suurem. Venemaa on küll oma tuumaarsenali tippaegadega võrreldes kõvasti kokku tõmmanud, arendab aga hoolega süsteeme, mis START-i alla ei lähe. Nn keskmaarakettide leping (INF, puudutas 500–5000km lennukaugusega tuumarelvavõimelisi raketisüsteeme) lõppeski just sellepärast, et Mordor seda süstemaatiliselt rikkus – nagu ikka, orkide edu sellel alal on taas saavutatud alatusega.

Kõrvalepõikeks veel, et olgu tegemist tavarelvastus- või avatud taeva või mistahes teise lepinguga, olukord on halvenenud isegi Nõukogude Liidu aegadega võrreldes – siis rahvusvahelisi lepinguid ikka üldiselt austati, nüüd orkid muudkui rikuvad neile mittesobivaid lepinguid – ja teevad sinna juurde palju valelikku kisa, et meie ei tea midagi – ja kui inimestel kõrini saab, on need veel lepingust lahtiütlemises süüdi kah…

Võtame nüüd täpsema vaatluse alla kõige tõenäolisemalt kasutatava „taktikalise” tuumalaengu võimusega seal 10–50kt. Mainida tuleb kahte asja:

Esiteks võivad need olla väga erineva konstruktsiooniga. Need võivad olla nii tuuma- (lõhustumisreaktsiooni kasutavad) kui termotuumapommid (vesiniku isotoopide liitumist kasutavad). Tuumapommis viiakse tänapäeval kriitiline mass alla igasuguste trikkidega (lõhustuvast materjalist kera lastakse kokku suunatud laengutega, kasutatakse neutronpeegeldeid ja erinevaid neutrongeneraatoreid). Aga just sellepärast, et nende konstruktsioon on tegelikult üsna keeruline, on nende kasutusiga enamasti suhteliselt lühike (alla 10 aasta), siis tuleb teinekord sisuliselt uus teha (st ka lõhustuv materjal tuleb uuesti ümber töötada, et isotoopide tasakaal taas paika saada, ja see ei ole odav lõbu).

Teiseks vabaneb tuumaplahvatusel tavalisega võrreldes palju rohkem energiat kiirgusena – nii soojus- kui radioaktiivsena. Ühe võimsaima mittetuumaplahvatuse, Beiruti väetiselao õhkulendamise (2020) võimsus oli 0,3kt – sellise lööklaine annaks 2–10 korda võimsam tuumaplahvatus, aga Beirutis ei tekkinud tulekera, mis kilomeetrite raadiuses kõik põlema paneb, rääkimata radiatsioonist.

Sellised (taktikalisi laenguid) on orkidel 1000–2000, väljatulistatavad kas merelt (all- ja pealveelaevadelt), õhust (st lennukilt) või maalt (mingilt liikuvalt seadmelt). Kõige rohkem on neid laevadel, järgmiseks lennuväel ja kõige vähem maavägedel, kuigi õige paljudel põhjustel, mida ei jaksa siin kõiki loetleda, tuleb lugeda kõige tõenäolisemaks Iskanderi, ehk SS-26 kasutamist.

Iskanderid võeti relvastusse 2006 a ja need on osutunud suhteliselt töökindlateks, aga neid on järel kindlasti alla saja. Selle raketi laeng võib olla kuni 700kg, lennukaugus kuni 500km. Usaldusväärset infot selle kohta, milliseid orkide tuumalaenguid selle otsa sobitada saaks, ei ole, aga intuitiivselt kuni vähemalt paarisaja kilotonnini.

Üldiselt võib loota, et USA luure märkab, kui mõnele neist paigaldataks tuumalõhkepead, aga seni on selles osas vaikus.

Võib-olla tähtsaim mõte siin on, et ärgem hinnakem üle taktikalise tuumalöögi tähtsust sõjalises plaanis!

Jah, tuumaplahvatus on tavalistega võrreldes hullvõimas. Jah, juba Hiroshima-võimsusega laeng tapaks Kiievis sadu tuhandeid – kuid need on väga erinevad asjad.

Tasub endale selgeks mõelda, miks USA võtab külmalt, et Vene tuumapotentsiaal on võimsuselt nende omast kordades suurem – sel ei ole tähtsust. Määratu tuumaarsenal kõlbab ainult siseriiklikult umbtuhmile orkile propaganda-argumendiks, et näe, kui vägevad me oleme. USA hoiab omal piisavat potentsiaali, et vajadusel Mordor väga-väga põhjalikult radioaktiivseks tuhaks muuta – rohkem ei ole tarvis.

Lisaks tuleb arvestada strateegilise raketikaitse arengut ja tänaseks vast kõigile tõestust mittevajavat fakti, et kuigi orkid olla kaasajastanud (Putinid-Šoigud-teised on pakkunud umbes selliseid numbreid) 90% nõukaaegsest arsenalist, pole üldse selge, kui suur osa sellest on tegelikult töövõimeline.

Jah, strateegiline ja kõige tähtsam ja erilise valve all… aga kust tuleb see lillelõhnaliselt naiivne usk, et kui absoluutselt kõik muu Venemaal on bardakk ja Potjomkin, siis seal on kõik korras? Tegelikult loeme isegi Mordori enda allikatest, et alailma lükkuvad plaanid 5–10–20 aastat edasi ja lõpuks realiseeritakse marginaalne murdosa.

Tuumasõjas ei saa võita. Nii et jääb loota, et keegi ikka lõpuks võtab Putiniga midagi lõplikku ette, kui ta näpud väga nupu järele hakkavad sügelema…

Aga enne võivad asjad huvitavaks minna.

Ats Miller, kirjanik ja kolumnist, EKRE

Here are the nuclear weapons Russia has in its arsenal. 5.10.2022. The Washington Post. https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/05/russia-nuclear-weapons-…

Non-Strategic Nuclear Weapons. 05.2012. Federation of American Scientists. http://www.fas.org/_docs/Non_Strategic_Nuclear_Weapons.pdf

Russian nuclear weapons. 25.02.2022. Bulletin of the Atomic Scientists. https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/00963402.2022.2038907?needA… & https://doi.org/10.1080/00963402.2022.2038907

Russia’s Strategic Nuclear Weapons are Complete Duds. 24.12.2021. The National Interest.  https://nationalinterest.org/blog/reboot/russias-strategic-nuclear-weap…

Sokov, Nikolai. 3.6.2020. „Russia Clarifies Its Nuclear Deterrence Policy.” Vienna Center for Disarmament and Non- Proliferation. https://vcdnp.org/russia-clarifies-itsnuclear- deterrence-policy/

Will Russia use nuclear weapons? Putin’s warnings explained. 5.10.2022. Reuters. https://www.reuters.com/world/europe/qa-will-russia-use-nuclear-weapons…