FB mälestused

FB-s töötavad ikka tõelised kretiinid!

Ühesõnaga, kes süveneda ei viitsi -- annab FB mulle siis selle pildi tolle kirjaga, mis on keskel: "Siim, me hoolime sinust ja mälestustest, mida siin jagad. Me arvasim, et sulle meeldi vaadata tagasi sellele 7 aasta tagusele postitusele."

Et päriselt ka või?

Tegelikult olin selle unustanud; ainult masin suudab kõik saasta meeles pidada (et siis sellega su hinges sorkida ja valmistada piinlikkust ka aastate eest nõmetsejatele... seda viimast muidugi juhul, kui nad on vahepeal kuhugi arenenud). Mingi ürgnõme väikeste inimeste alatu kius; pole võimalik kirjanik olla ilma aeg-ajalt sellega kokku puutumata.

Muigasin, et olgu siis hoiatuseks -- tõeks saavad kõik ulmejutud, mis elu meid robotite all ees ootab.

No ja nagu näha, siis kõige lõpuks pööras lõustakas iseendaga tülli...

 


 

Asja moraal

Ülemaailmne statistika kinnitavat, et läbi hakkab saama see aeg, mil enamus arvas, te piisab sotsiaalmeedia kontodest, kodulehte pole vaja. Tähendab, kui sa kuulud mõtlemisvõimetusse enamusse, siis justnagu tõesti ei oleks, sest vaevalt su kassipilt rassistlikuks osutub... kuigi kaugel pole see aeg, kus eestlastele hakkab FB robot ette heitma, et meie piltidel pole piisavalt ruberoidikarva inimesi.

Ehk siis teadvustatakse taas, kui tähtis on omada sisu. Seda kontrollida ja juhtida. See aga tähendab, et sisu on sinu kontrolli all ja sotsiaalmeediasse postitad ainult linke.

Kui seda millekski vaja peaks minema. Muide, kasutan Siim Veskimehe FB kontot peamiselt tekstidele viitamiseks ja Chrome'is, millele pole pasafiltreid peale pandud, ja ma tõesti ei saa aru, kuidas inimene suudab üle 10-20 sekundi tarbida seda solgivoogu, mida kujutab endast FB töötlemata tapeet...