artikkel

non-fiction

Baaselatis8: Töö olemuse muutumine

Maailmas on kodanikupalka proovitud ja tulemused on vastukäivad. Viltuläinud katsetega on enamasti lihtne näidata, miks nii läks – ei ole vaja vast palju vaeva raisata tõestamaks, kui oluline on iga rahajagamise puhul, kellele ja millistel tingimustel seda jagatakse.

Baaselatis7: Pole mingit kasu teada vastust valele küsimusele

Seda ürgvana mõttetera võib väga hästi kasutata kogu baaselatise või kodanikupalga ümber käiva diskussiooni iseloomustamiseks.

Huvitav on sealjuures täheldada, et kuna ma pole senistes aruteludes toonud selgelt välja, kas ma olen sellise kontseptsiooni poolt või vastu, saan nii pooldajatelt kui vastastelt, nii et tolmab.

Baaselatis6: Kuigi nõrgukeste hirmukramp on ühiskonna halvanud...

Kuigi nõrgukeste hirmukramp on ühiskonna halvanud, teadvustame siiski väljasuremist ja enamik ei taha sellega leppida

Eelmistes kirjutistes katsusin visandada (sest selle mahu juures on ju tegu pigem sünopsisega) põhilisi piirtingimusi, kuidas ühiskondlikku rikkust ringi jagatakse.

Baaselatis5: Riik meid toidab ja katab...

Tegelikult meil juba on baaselatis. Ainult et sellel on teised nimed. Kõige alumises otsas on see toimetulekutoetus ja „kodanikupalgast” eristab seda vaid see, et seda tuleb taotleda ja lisaks tuleb alandlik olla ja kannatada ära hulk „kontrolli”. Edasi kõikvõimalikud vähekindlustatute toetused ja lõpuks kuulub siia alla ka tulumaksuvaba miinimum.

Baaselatis4: See on endiselt vaid kodanike maksuraha

Ükskõik kui suur on kodanikupalk ja kuidas seda jagatakse, on see endiselt vaid kodanike maksuraha

Baaselatis3: Miks seda üldse vaja peaks minema?

Selle küsimuse üle on palju pudrutatud. Olgem ausad, ühiskonna- ja majandusteooriate puhul sõltub saadud vastust alati sellest, mida tõestada on vaja.

Kõigepealt, „kodanikupalk” kui selline pole olemuselt sotsialistlik, ükskõik, kas me mõtleme „sotsialismi” all Skandinaavia heaoluühiskondi või Nõukogude Liidu totalitaarset pärisorjust.

Baaselatis2: Kas see oleks põhimõtteliselt mõeldav?

Kas baaselatis oleks põhimõtteliselt mõeldav? Jah, kuid...

Arenenud tööstusriikide reaalsus on mõnes aspektis võrreldav ja mõnes aspektis võrreldamatu varasemate ajastutega. Küllust on maailmas varem ka olnud – kui me mõistame külluse all olukorda, kus esmaseid ressursse on rohkem kui ühiskond tarbida suudab.

Baaselatis1: Pole olemas sellist asja nagu kodanikupalk

Olemas võivad olla tingimusteta põhisissetulek või näiteks baaselatis, kuid „palk“ kui mõiste eeldaks millegi tegemist (mitte lihtsalt olemasolemist), ja nii hästi ei lähe vaevalt ühelgi riigil maailmas, et nad võivad endale tõesti lubada seda rangelt ainult kodanikele maksta.

Kes need pikad jõulud kinni maksab?

Koroonaviiruse vastase Suure Isamaasõja kvintessentsiks võiks olla järgmine nähtud pilt: käib kodanik poes, mask eest ja kindad käes. Ja siis tõmbab maski alla ja sügab kindaga nina.

Ühesõnaga, aeg oleks lõpetada selle tervet mõistust solvava massihüsteeria õhutamine!

Pages

Subscribe to RSS - artikkel