Hyperloop on teatavasti miljardär Elon Muski väljapakutud transpordisüsteem. Ühe lausega seletatuna tähendab see alarõhuga toru, milles siis õhkpadjal või magnetitel hõljuv rong võiks liikuda lennukikiirusel.

Loodust on vaja kaitsta. Aga midagi on väga valesti läinud, kui inimesi tuleb hakata kaitsma looduskaitsjate eest. Võtame või selle õnnetu hõberemmelga, millest paar kuud tagasi keegi midagi ei teadnud. Selle ümber toimunud häbiväärne jant rikkus ilmselt pikaks ajaks Eesti üldsuse silmis nii roheliste kui ka kodanikualgatuste maine.

Viimasel ajal on kombeks rääkida massi- ja sotsiaalmeediast kui kvalitatiivselt uuel tasemel hämast. Tegelikult on muidugi vastupidi – kunagi varem ajaloos pole valetamine nii kergesti tuvastatav olnud. Muidugi saab läbimõeldud valeinfoga kogu planeedi ära lollitada. Niisamuti nagu terved riigid ja rahvad usuvad järjekindlalt asju, millel pole tegelikkusega erilist sidet.

Eestis tundub rindejoon olevat kuidagi valepidi – nii Eestit armastavad kui ka vihkavad inimesed töötavad rõõmsasti koos hävingu nimel.

Paljud asjad siin maailmas pole unustatud, vaid kõigest ümbernimetatud vanad. Orjadel ei ole lubatud omada raha – nii lihtne see ongi.

Kvantmehaanikas tuntakse sellist terminit nagu ergastatud olek. Selle peamiseks tunnuseks on tavaolekust suurem energiahulk süsteemis, mistõttu käitub terve süsteem või mõni selle osa intensiivsemalt – poeetiliselt väljendudes ka jõulisemalt või pealetükkivamalt.

Kogu loost on möödas umbes neli aastat. Ootamatult oli põhjust kirjutada epiloog. Lugu Thori tegemistest hakkas ilmuma järjejutuna Arvutimaailmas ja umbes seitsmenda osa juures oli ta äraseletatud näoga mu ukse taga: „Tead, mul käis külalisi!”

„Kapo?”

Ta turtsatas. „Ei. Tegelane, kellega Siseorganites töötades päris hästi läbi sain. Tema julges tulla.”

„Ja mis ta sulle rääkis?”

Thor uuris vastu valgus Hine'i. „Et kõik on muutunud ja et kas ma ometi pole nende palgal, kes Siseorganitele halba tahavad. Et miks hakkas see lugu ilmuma just nüüd?”